Kokkuvõte

Suured tänud kõigile konverentsi esinejatele, moderaatoritele, kuulajatele, partneritele ja sponsoritele. Konverents on järelkuulatav siit. Loe ka Research in Estonia ingliskeelset kokkuvõte konverentsist.

Kui soovid esineda järgmisel konverentsil või tahad aidata kaasa elluviimisele, kirjuta noorteadlaste.konverents@gmail.com.

Tutvustus


Konverents "Eesti noorteadlased välismaal"

Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja on iseenesest mõistetav ning igati tervitatav, et osa paljude noorteadlaste iseseisvaks teadlaseks sirgumise karjäärist kulgeb Eestist väljaspool. Et võõrsil veedetud ajal oleks kontakt kodumaal ja välismaal olevate teadlaste vahel tegus, toimub 3. jaanuaril 2025. aastal järjekorras neljas kodumaal ja piiri taga tegutsevaid teadlasi ja noorteadlasi kokkutoov konverents. Info kolme eelnenud konverentsi kohta on leitav siin (2016), siin (2018) ja siin (2023).

Registreerimine


Ettekandeid ootame doktorantidelt, järeldoktorantidelt ja viimase viie aasta jooksul oma uurimisgrupi loonud teadlastelt. Oma teadustööd tutvustama on oodatud nii kodu-Eestis kui välismaal tegutsevad teadlased. Teretulnud on ettekanded teadlastelt, kes tegutsevad väljaspool akadeemilisi instutitsioone. Ettekanded peaksid olema mõistetavad kolleegidele teistest teadusvaldkondadest ja nende ligikaudne pikkus on 20 minutit.

Registreerimine ettekandega esinemiseks on lõppenud. Päevakava avalikustatakse siin kodulehel detsembri esimeses pooles. Kuulajana osalemiseks palun registreeru siin 20. detsembriks.

Kui Sul ei ole võimalik selleaastasel konverentsil osaleda, aga soovid kuulda tulevastest üritustest, palun täida ära see vorm ja lisame su võrgustikku-meililist.

Päevakava


Konverentsi päevakava koos lühikokkuvõtetega leiad siin.

"Eesti noorteadlased välismaal"- päevakava

3. jaanuar 2025, Eesti Teaduste Akadeemia

9.30 - 10.00 – registreerimine

10.00 - 10.10 – avasõnad, Teaduste Akadeemia president Mart Saarma

10.10-11.30 – Paneel I, moderaator Kadi Liis Saar (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Cambridge’i Ülikool, Ühendkuningriik)

  • Marek Rei (Imperial College London, Ühendkuningriik) – „Arutlemine ja planeerimine keelemudelite abil“
    Täpsustamisel
  • Joosep Pata (Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, Eesti) – „Masinõpe fundamentaalfüüsika andmete analüüsis“
    Kuidas interakteerub seni ainus ilma spinnita fundamentaalosake ehk Higgsi boson? Kas astrofüüsikaline tumeaine võib olla veel seni avastamata fundamentaalosake? Nendele küsimustele vastamiseks kogutakse Euroopa tuumauuringute keskuse CERN ja Euroopa kosmoseagentuuri ESA eksperimentides massiliselt andmeid, mis kannavad informatsiooni füüsika alusprotsesside kohta. Kuidas neid andmeid aga analüüsida ja mõtestada? Siin tuleb appi masinõpe - arvutusmeetod, mille eest saadi 2024 Nobeli preemia füüsikas. Ettekandes räägin, kuidas masinõpe avab uue akna teaduseksperimentide suurandmete analüüsis ja võimaldab vastata varasemast keerulisematele küsimustele täpsemini ja paremini kui varem.
  • Martin Jakoobi (LCC Toulouse, Prantsusmaa) – „Organometallikast nanoühenditeni - süntees, modifitseerimine ning rakendusalad“
    Parafraseerides legendaarset füüsikut Richard Feynmani, võime öelda, et (avastamis)ruumi nanoskaalas jagub meile kõigile. Antud ettekandes toon kuulajateni oma teekonna organometallikal põhinevate nanoühendite sünteesist, mis võimaldab kontrollida osakeste suurust ning kuju madaltemperatuursetes tingimustes. Arvestades, et 21. sajandi üks põhirõhkudest on üleminek taastuvale energiale, tuleb leida viise, mis lubaksid efektiivsemalt ära kasutada Maale langevat päikesekiirgust. Võttes arvesse fotoelementide võimekust muuta valgus elektrienergiaks, tutvustan teile ka meie uurimisgrupi viimaseid tulemusi ZnO@ZnS optiliste omaduste muutmisel. Lisaks tuleb esitlusele nanoskaalas olevate materjalide karakteriseerimine TEM, tahke keha tuumamagnetresonantsi ja teiste analüüsimeetodite abil ning viimaks ka nende rakendamine katalüüsis.
  • Ülle-Linda Talts (ETH Zurich, Šveits) – „Kuidas miniaturiseerida mittelineaarseid optilisi seadmeid?“Mittelineaarseid optilisi omadusi rakendatakse näiteks laserite valgus spektri laiendamiseks, murdumisnäitaja kiireks moduleerimiseks optilistes informatsiooni kaablites ja kvantpõimumise uurimisel. Kuigi see efekt aitab arendada uusi tehnoloogiaid, on selle efektiivsus väga madal nõudes suure intensiivsusega lasereid ja võimalikult suurt materjali ja valguse kokkupuute aega (ehk suuri seadmeid). Kombineerides uusi materjale ja nanotehnoloogiat on võimalik mõlemaid tingimusi lõdvendada. Selles ettekandes tutvustan meetodit, mida arendame ja kasutame, et luua nanostruktuuridest koosnevaid kahe-dimensionaalseid metamaterjale valgus sageduse efektiivsemaks kahekordistamiseks ning selle faasi ja polarisatsiooni kontrollimiseks.

11.30 - 11.45 – kohvipaus

11.45-13.05 – Paneel II, moderaator Erik Abner (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Tartu ülikool)

  • Allan-Herman Pool (University of Texas Southwestern Medical Center, USA) – „Valuaistingute rakuline kaart imetajate seljaajus“
    Loomadel on evolutsiooni käigus välja kujunenud võime tunda ja eristada erinevaid koekahjustusi iseseisvate valuaistingutena. Kuidas närvisüsteem rakulisel tasandil koekahjustuste kvaliteeti esindab ja valukäitumist koordineerib on senini jäänud selgusetuks. Ettekandes räägin meie tööst, mille eesmärgiks on kirjeldada valuastingute rakuline loogika imetajate seljaajus. Kasutades ruumilist ühe-raku transkriptoomikat, leidsime et imetajate seljaaju koosneb enam kui 100-st närvirakutüübist ning avastasime et neist 12 ühendavad seljaaju kõrgemate ajukeskustega. Kaardistades rakkude aktiivsust tuvastasime, et leitud seljaaju väljundrakud kodeerivad individuaalseid valu modaalsuseid ning identifitseerisime seeläbi seljaaju valu-aistingute rakutüübilise kaardi. Ettekandes räägin meie katsetest selgitamaks leitud seljaaju väljundrakkude rolli valukäitumise kontrollis ning kuidas rakutüübispetsiifiliste ühenditega keskset valutaju reguleerida.
  • Mari Keridon (Champalimaud Foundation, Portugal) – „Residentsete T mälurakkude areng kõhunäärmekasvajates“
    Immuunmälu mängib võtmerolli pikaajalises kaitses patogeenide ja pahaloomuliste kasvajate vastu. Peale nakkushaigust tekivad koe-residentsed T-mälurakud (tissue resident memory T cells - Trm), mis jäävad püsima organisse, kus need nakkuse tekitajaga kokku puutusid. Need rakud on kohastunud selleks, et reageerida kiiresti teistkordsele nakkusele ning ennetada nakkuse laialdast levikut organismis. Kliinilised uuringud näitavad, et Trm tüüpi rakud võivad mängida ka olulist rolli kasvajate vastases immuunsuses, kuid nende arengut ja funktsiooni kasvajates on endiselt vähe uuritud. Antud projekti eesmärk on mõista T-rakkude arenguteed ja funktsionaalset rolli kõhunäärmevähi kontekstis. Kasvajates on mitmeid signaale, mis suunavad T-rakke ‘kurnatud’ seisundisse, kus rakud kaotavad oma võime efektiivselt oma sihtmärgi vastu võidelda. Uurime, kuidas erineb arengutee mälurakuks või kurnatud T-rakuks ning millised signaalid mõjutavad T-rakku valima üheks või teiseks tüübiks diferentseerumist. Nende faktorite mõistmine pakub väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas meie immuunsüsteem kasvajate vastu võitleb ning võimaldab vajalikke alusteadmisi immuunsüsteemile suunatud vähiravimite arendamiseks.
  • Antti Matvere (Rennes'i ülikool, Prantsusmaa) – „CRISPR-sõeluuring vähi ravimiresistentsuse tekkepõhjuste tuvastamiseks“
    Hoolimata suurtest edusammudest meditsiinis on vähk jätkuvalt üks peamisi suremuse põhjuseid maailmas. Laialdaselt rakendust leidvad immuun- ning sihtmärkravi meetodid on esmajoones mõjusad, kuid kulmineeruvad sageli vähi taastekkega, mis tuleneb vähirakkude plastilisest omadusest ja võimest ennast ümber programmeerida. On hädavajalik leida uusi nutikaid lahendusi, millega tuvastada ravimiresistentsuse tekkimise täpseid põhjuseid ja tekkemehhanisme. CRISPR-Cas9 tehnoloogia kasutuselevõtt ning arendamine on loonud võimaluse kulutõhusalt teostada laiaulatuslikke sõeluuringuid, et tuvastada rakkudes ravimiresistentsust põhjustavaid epigeneetilisi sündmusi. Käesolev ettekanne tutvustab molekulaarse CRISPR-sõeluuringu rakendamist ning näitlikustab, kuidas kombineeritud sihtmärkravi, mis on sealhulgas suunatud ravimiresistentsuse tegeliku põhjuse vastu, aitab saavutada tõhusa ning pikaajalise mõju vähirakkude kasvu takistamiseks.
  • Dr. Jasper Adamson (Virumaa Kolledž, TalTech, Eesti) – „Uued ühest komponendist koosnevad Janus dendrimeerid mRNA vaktsiinides kasutamiseks ja välisete mõjude toimel kuju muutvad makrotsüklid
    Angelmani sündroom on haruldane neuroarenguhäire, mis tekib, kui UBE3A geeni ema poolt päritud alleel on kahjustatud või puudub. Kuigi isalt päritud UBE3A alleel on terve, on see ajurakkudes loomulikult “"välja lülitatud”" spetsiifilise geneetilise mehhanismi tõttu. Kuna emapoolne UBE3A alleel ei tööta ja isapoolne alleel on vaigistatud, jääb ajus vajaka olulisest UBE3A valgust, mis on hädavajalik aju normaalseks tööks. Teadlased on leidnud, et ’’välja lülitatud’’ isapoolset UBE3A alleeli saab teatud juhtudel taas aktiveerida. Minu teadustöös avastasime uue väikese molekuli, mis suudab isa poolt päritud UBE3A alleeli uuesti ’’sisse lülitada’’. See avastus võib avada uksi uute ravivõimaluste jaoks Angelmani sündroomiga patsientidele. Oma ettekandes tutvustan Angelmani sündroomi ja jagan üksikasju meie avastusest, mille tegin oma järeldoktorantuuri ajal dr Ben Philpoti laboris.

13.05-14.00 – lõuna

14.00-14.40 – Paneel III, moderaator Maarja Grossberg-Kuusk (Eesti Teaduste Akadeemia / Taltech)

  • Indrek Teino (Helsinki ülikool, Soome) – „Informatsiooni-RNA modifitseerimise roll neuronite elus ja surmas“
  • Jana Holmar (TalTech, Eesti) – „Teadlaseks kasvamine kodus ja võõrsil uurides ureemiliste toksiinide mõju veresoonkonnale ning biomarkerite optilisi määramisvõimalusi“

14.40-15.40 – Panelarutelu teadlaseks sirgumise teemal

  • Maris Laan (Eesti Teaduste Akadeemia / Tartu Ülikool)
  • Katrin Kiisler (Haridus- ja teadusministeerium)
  • Erik Abner (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Tartu Ülikool)
  • Allan-Hermann Pool (University of Texas Southwestern Medical Center, USA)

15.40-16.00 – kohvipaus

16.00-17.20 – Paneel IV, moderaator Toomas Vaimann (Eesti Teaduste Akadeemia / Taltech)

  • Erik Abner (Tartu ülikool Genoomika instituut / Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) –"Uute funktsionaalsete geenivariantide tuvastamine geenivaramu andmetel"
  • Dr. Hanna Vihma (Põhja Carolina Ülikool Chapel Hillis University of North Carolina at Chapel Hill, USA) – „Vaigistatud UBE3A alleeli taasaktiveerimine väikeste molekulidega: võimalus Angelmani sündroomi raviks“
  • Tuule Müürsepp (ETH Zurich, Šveits) – „Ühe trajektoori analüüs: kuidas kiirgus ja pilved aitavad õhu piirikihist stratosfääri?“
  • Taavet Kalda (Max Planck Institute for Astronomy, University of Heidelberg) – „Linnutee struktuuri modelleerimine masinõppe toel“

17.20 – lõpusõnad, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Toomas Vaimann


Asukoht

Eesti Teaduste Akadeemia

http://www.akadeemia.ee/et/

Kohtu 6, 10130 Tallinn