Konverentsi päevakava koos lühikokkuvõtetega leiad siin.
"Eesti noorteadlased välismaal"- päevakava
3. jaanuar 2025, Eesti Teaduste Akadeemia
9.30 - 10.00 – registreerimine
10.00 - 10.10 – avasõnad, Teaduste Akadeemia president Mart Saarma
10.10-11.30 – Paneel I, moderaator Kadi Liis Saar (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Cambridge’i Ülikool, Ühendkuningriik)
- Marek Rei (Imperial College London, Ühendkuningriik) – „Arutlemine ja planeerimine keelemudelite abil“
Täpsustamisel
- Joosep Pata (Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, Eesti) – „Masinõpe fundamentaalfüüsika andmete analüüsis“
Kuidas interakteerub seni ainus ilma spinnita fundamentaalosake ehk Higgsi boson? Kas
astrofüüsikaline tumeaine võib olla veel seni avastamata fundamentaalosake? Nendele
küsimustele vastamiseks kogutakse Euroopa tuumauuringute keskuse CERN ja Euroopa
kosmoseagentuuri ESA eksperimentides massiliselt andmeid, mis kannavad informatsiooni
füüsika alusprotsesside kohta. Kuidas neid andmeid aga analüüsida ja mõtestada? Siin tuleb
appi masinõpe - arvutusmeetod, mille eest saadi 2024 Nobeli preemia füüsikas. Ettekandes
räägin, kuidas masinõpe avab uue akna teaduseksperimentide suurandmete analüüsis ja
võimaldab vastata varasemast keerulisematele küsimustele täpsemini ja paremini kui varem.
- Martin Jakoobi (LCC Toulouse, Prantsusmaa) – „Organometallikast nanoühenditeni - süntees, modifitseerimine ning rakendusalad“
Parafraseerides legendaarset füüsikut Richard Feynmani, võime öelda, et (avastamis)ruumi
nanoskaalas jagub meile kõigile. Antud ettekandes toon kuulajateni oma teekonna
organometallikal põhinevate nanoühendite sünteesist, mis võimaldab kontrollida osakeste
suurust ning kuju madaltemperatuursetes tingimustes. Arvestades, et 21. sajandi üks
põhirõhkudest on üleminek taastuvale energiale, tuleb leida viise, mis lubaksid efektiivsemalt ära
kasutada Maale langevat päikesekiirgust. Võttes arvesse fotoelementide võimekust muuta
valgus elektrienergiaks, tutvustan teile ka meie uurimisgrupi viimaseid tulemusi ZnO@ZnS
optiliste omaduste muutmisel. Lisaks tuleb esitlusele nanoskaalas olevate materjalide
karakteriseerimine TEM, tahke keha tuumamagnetresonantsi ja teiste analüüsimeetodite abil
ning viimaks ka nende rakendamine katalüüsis.
- Ülle-Linda Talts (ETH Zurich, Šveits) – „Kuidas miniaturiseerida mittelineaarseid optilisi seadmeid?“Mittelineaarseid optilisi omadusi rakendatakse näiteks laserite valgus spektri laiendamiseks,
murdumisnäitaja kiireks moduleerimiseks optilistes informatsiooni kaablites ja kvantpõimumise
uurimisel. Kuigi see efekt aitab arendada uusi tehnoloogiaid, on selle efektiivsus väga madal nõudes
suure intensiivsusega lasereid ja võimalikult suurt materjali ja valguse kokkupuute aega (ehk suuri
seadmeid). Kombineerides uusi materjale ja nanotehnoloogiat on võimalik mõlemaid tingimusi
lõdvendada. Selles ettekandes tutvustan meetodit, mida arendame ja kasutame, et luua
nanostruktuuridest koosnevaid kahe-dimensionaalseid metamaterjale valgus sageduse
efektiivsemaks kahekordistamiseks ning selle faasi ja polarisatsiooni kontrollimiseks.
11.30 - 11.45 – kohvipaus
11.45-13.05 – Paneel II, moderaator Erik Abner (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Tartu ülikool)
- Allan-Herman Pool (University of Texas Southwestern Medical Center, USA) – „Valuaistingute rakuline kaart imetajate seljaajus“
Loomadel on evolutsiooni käigus välja kujunenud võime tunda ja eristada erinevaid
koekahjustusi iseseisvate valuaistingutena. Kuidas närvisüsteem rakulisel tasandil
koekahjustuste kvaliteeti esindab ja valukäitumist koordineerib on senini jäänud selgusetuks.
Ettekandes räägin meie tööst, mille eesmärgiks on kirjeldada valuastingute rakuline loogika
imetajate seljaajus. Kasutades ruumilist ühe-raku transkriptoomikat, leidsime et imetajate seljaaju
koosneb enam kui 100-st närvirakutüübist ning avastasime et neist 12 ühendavad seljaaju
kõrgemate ajukeskustega. Kaardistades rakkude aktiivsust tuvastasime, et leitud seljaaju
väljundrakud kodeerivad individuaalseid valu modaalsuseid ning identifitseerisime seeläbi
seljaaju valu-aistingute rakutüübilise kaardi. Ettekandes räägin meie katsetest selgitamaks leitud
seljaaju väljundrakkude rolli valukäitumise kontrollis ning kuidas rakutüübispetsiifiliste ühenditega
keskset valutaju reguleerida.
- Mari Keridon (Champalimaud Foundation, Portugal) – „Residentsete T mälurakkude areng kõhunäärmekasvajates“
Immuunmälu mängib võtmerolli pikaajalises kaitses patogeenide ja pahaloomuliste kasvajate
vastu. Peale nakkushaigust tekivad koe-residentsed T-mälurakud (tissue resident memory T cells
- Trm), mis jäävad püsima organisse, kus need nakkuse tekitajaga kokku puutusid. Need rakud
on kohastunud selleks, et reageerida kiiresti teistkordsele nakkusele ning ennetada nakkuse
laialdast levikut organismis. Kliinilised uuringud näitavad, et Trm tüüpi rakud võivad mängida ka
olulist rolli kasvajate vastases immuunsuses, kuid nende arengut ja funktsiooni kasvajates on
endiselt vähe uuritud.
Antud projekti eesmärk on mõista T-rakkude arenguteed ja funktsionaalset rolli kõhunäärmevähi
kontekstis. Kasvajates on mitmeid signaale, mis suunavad T-rakke ‘kurnatud’ seisundisse, kus
rakud kaotavad oma võime efektiivselt oma sihtmärgi vastu võidelda. Uurime, kuidas erineb
arengutee mälurakuks või kurnatud T-rakuks ning millised signaalid mõjutavad T-rakku valima
üheks või teiseks tüübiks diferentseerumist. Nende faktorite mõistmine pakub väärtuslikku teavet
selle kohta, kuidas meie immuunsüsteem kasvajate vastu võitleb ning võimaldab vajalikke
alusteadmisi immuunsüsteemile suunatud vähiravimite arendamiseks.
- Antti Matvere (Rennes'i ülikool, Prantsusmaa) – „CRISPR-sõeluuring vähi ravimiresistentsuse tekkepõhjuste tuvastamiseks“
Hoolimata suurtest edusammudest meditsiinis on vähk jätkuvalt üks peamisi suremuse põhjuseid
maailmas. Laialdaselt rakendust leidvad immuun- ning sihtmärkravi meetodid on esmajoones
mõjusad, kuid kulmineeruvad sageli vähi taastekkega, mis tuleneb vähirakkude plastilisest
omadusest ja võimest ennast ümber programmeerida. On hädavajalik leida uusi nutikaid
lahendusi, millega tuvastada ravimiresistentsuse tekkimise täpseid põhjuseid ja
tekkemehhanisme. CRISPR-Cas9 tehnoloogia kasutuselevõtt ning arendamine on loonud
võimaluse kulutõhusalt teostada laiaulatuslikke sõeluuringuid, et tuvastada rakkudes
ravimiresistentsust põhjustavaid epigeneetilisi sündmusi. Käesolev ettekanne tutvustab
molekulaarse CRISPR-sõeluuringu rakendamist ning näitlikustab, kuidas kombineeritud
sihtmärkravi, mis on sealhulgas suunatud ravimiresistentsuse tegeliku põhjuse vastu, aitab
saavutada tõhusa ning pikaajalise mõju vähirakkude kasvu takistamiseks.
- Dr. Jasper Adamson (Virumaa Kolledž, TalTech, Eesti) – „Uued ühest komponendist koosnevad Janus dendrimeerid mRNA vaktsiinides kasutamiseks ja välisete mõjude toimel kuju muutvad makrotsüklid
Angelmani sündroom on haruldane neuroarenguhäire, mis tekib, kui UBE3A geeni ema poolt
päritud alleel on kahjustatud või puudub. Kuigi isalt päritud UBE3A alleel on terve, on see
ajurakkudes loomulikult “"välja lülitatud”" spetsiifilise geneetilise mehhanismi tõttu.
Kuna emapoolne UBE3A alleel ei tööta ja isapoolne alleel on vaigistatud, jääb ajus vajaka
olulisest UBE3A valgust, mis on hädavajalik aju normaalseks tööks. Teadlased on leidnud, et
’’välja lülitatud’’ isapoolset UBE3A alleeli saab teatud juhtudel taas aktiveerida. Minu teadustöös
avastasime uue väikese molekuli, mis suudab isa poolt päritud UBE3A alleeli uuesti ’’sisse
lülitada’’. See avastus võib avada uksi uute ravivõimaluste jaoks Angelmani sündroomiga
patsientidele. Oma ettekandes tutvustan Angelmani sündroomi ja jagan üksikasju meie
avastusest, mille tegin oma järeldoktorantuuri ajal dr Ben Philpoti laboris.
13.05-14.00 – lõuna
14.00-14.40 – Paneel III, moderaator Maarja Grossberg-Kuusk (Eesti Teaduste Akadeemia / Taltech)
- Indrek Teino (Helsinki ülikool, Soome) – „Informatsiooni-RNA modifitseerimise roll neuronite elus ja surmas“
- Jana Holmar (TalTech, Eesti) – „Teadlaseks kasvamine kodus ja võõrsil uurides ureemiliste toksiinide mõju veresoonkonnale ning biomarkerite optilisi määramisvõimalusi“
14.40-15.40 – Panelarutelu teadlaseks sirgumise teemal
- Maris Laan (Eesti Teaduste Akadeemia / Tartu Ülikool)
- Katrin Kiisler (Haridus- ja teadusministeerium)
- Erik Abner (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Tartu Ülikool)
- Allan-Hermann Pool (University of Texas Southwestern Medical Center, USA)
15.40-16.00 – kohvipaus
16.00-17.20 – Paneel IV, moderaator Toomas Vaimann (Eesti Teaduste Akadeemia / Taltech)
- Erik Abner (Tartu ülikool Genoomika instituut / Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) –"Uute funktsionaalsete geenivariantide tuvastamine geenivaramu andmetel"
- Dr. Hanna Vihma (Põhja Carolina Ülikool Chapel Hillis University of North Carolina at Chapel Hill, USA) – „Vaigistatud UBE3A alleeli taasaktiveerimine väikeste molekulidega: võimalus Angelmani sündroomi raviks“
- Tuule Müürsepp (ETH Zurich, Šveits) – „Ühe trajektoori analüüs: kuidas kiirgus ja pilved aitavad õhu piirikihist stratosfääri?“
- Taavet Kalda (Max Planck Institute for Astronomy, University of Heidelberg) – „Linnutee struktuuri modelleerimine masinõppe toel“
17.20 – lõpusõnad, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Toomas Vaimann